info@btl.tl 3311539

Ekipa GTI Halo Negosiasaun Finál ho Komunidade Afetada ba Projetu ETAR Bebonuk

Díli, 27/06/2023. Vise-Prezidente Komisaun Ezekutiva (KE) Bee Timor-Leste, Empreza Públika (BTL, E.P) ba Asuntu Sistema Bee, Saneamentu no Drenajen, Sr. Gustavo da Cruz, akompaña hosi Jestór RP & GIS, hamutuk ho Diretór-Jerál Terras no Propriedades (DJTP), Ministériu Justisa (MJ), Sr. Lucas António da Costa, Diretora Nasionál Servisu Kadastrais- Ministériu Justisa (DNSC-MJ) & Diretór Servisu Kadrastrais no Terra Propriedades Munisípiu Díli (DSCTP-MD, sigla portugés), ne’ebé hola parte iha Grupu Téknika Interministeriál (GTI), partisipa mos hosi Administradór postu-administrativu Dom Aleixo no Xefe suku Bebonuk no Xefe Aldeia hala’o enkontru ho komunidade afetada hosi projetu Melloramentu Drenajen no Saneamentu iha sidade Díli, liu-liu projetu ETAR Bebonuk. Sorumutu ne’e, realiza iha salaun enkontru, Ministériu Justisa, Caicoli, Díli.

Sorumutu ne’e ho objetivu hodi halo negosiasaun ho komunidade afetada hosi projetu ETAR Bebonuk, ba faze finál nian, hodi rona fila-fali rezultadu konsultasaun ho família afetada sira kona-bá kustu indemnizasaun ba fatin afetadu sira.

Iha abertura, Vise-Prezidente KE BTL, E.P ba Asuntu Sistema Bee, Saneamentu no Drenajen hatete faze negosiasaun ne’e hanesan dalan ida, hodi akumula hamutuk ideia no oinsá hodi tetu kustu ne’ebé razoavel tuir governu nia kapasidade    

Ohin ita hasoru malu ba dalatoluk nian, ida ne’e mekanizmu ida ne’ebé mak governu hakarak utiliza, hodi konserta ita ninia prosesu sira, para labele tau ema ida kotuk, maibé ita tetu hamutuk tuir kapasidade governu ou tuir kapasidade estadu nian ba investimentu ne’ebé mak sei finansia hosi governu Amérika ba iha ita nia projetu estratejia ida ne’e”, esplika Vise-Prezidente KE BTL, E.P.

Vise-Prezidente KE BTL, E.P akresenta, BTL, E.P nu’udá na’in ba projetu nafatin kontribui ba prosesu hirak ne’e, maibé Ministériu Justisa mak iha kompeténsia tomak, tanba prosesu refere judisiál, ho nune’e hafoin sorumutu ne’e, ekipa sei elabora relatóriu hosi rezultadu negosisaun ikus nian ba Ministru ou Ministra Justisa foun hodi bele deside.

Ohin sei halo tan minutas hosi ita nia diskusaun sira, sei akomoda hotu ita hotu-hotu nia argumentu sira ou ita nia negosiasaun sira, hosi minutas ne’e ita sei halo relatóriu ne’e sei submete ba Ministru Justisa ou Ministra Justisa foun ne’ebé mak sei tur iha ministériu ida ne’e. Ha’u hakarak informa mos katak prosesu sira ne’e hotu prosesu judisiál, nune’e kompeténsia tomak iha MJ no BTL, E.P hanesan projetu na’in nafatin hakarak kontribui no akomoda prosesu sira ne’e hotu maibé na’in ba prosesu ne’e mak Ministériu Justisa, tanba ne’e ita nia prosesu sira hotu sei relata ba Ministru ou Ministra Justisa foun iha Ministériu Justisa, hodi hein despaixu no prosesu tuir mai”,

Diretór-Jerál Terras no Propriedades (DJTP), Ministériu Justisa (MJ) hatete tuir lei katak wainhira estadu presiza rai atu halo dezenvolvimentu, estadu tenke foti, la’ós foti de’it povu nia rai, maibé estadu sei fó indemnizasaun ou kompensasaun (ganti rugi) ba komunidade afetada sira, tanba ne’e mak kria mekanizmu ida, liuhosi prosesu ne’ebé hanaran faze negosiasaun ba presu ho komunidade afetada sira. Wainhira iha prosesu negosiasaun mak laiha konkordánsia, ekipa téknika sei halo relatóriu hodi hato’o ba Ministru ou Ministra Justisa foun mak sei deside ou bele aprezenta mos ba iha Konsellu Ministru (KM) hodi bele deskute no foti desizaun.

Tuir lei wainhira estadu presiza rai atu halo dezenvolvimentu ou atu halo atividade públika, lei konstituisaun mos hatete iha ne’ebá, estadu tenke foti, estadu la’os foti de’it, maibé tenke liuhosi prosesu negosiasaun, mak hanesan ita tur hamutuk ohin ne’e, oinsá estadu bele fó indemnizasaun ou kompensaun (ganti rugi), tanba ne’e mak daudaun ne’e ita tama ona ba faze negosiasaun presu, ami ekipa halo negosiasaun ho ita boot sira, se karik konkorda ou la konkorda ho presu ne’ebé governu propoin, ekipa sei halo relatóriu hodi hato’o ba na’in ulun sira mak sei foti desizaun liuhosi Konsellu Ministru foun (KM), tanba ami ekipa laiha kompeténsia atu foti desizaun, ami so prepara de’it relatóriu hodi hato’o ba Ministru foun no sei lori ba KM hodi deskute no deside”, nia hatutan

Diretora Nasionál Servisu Kadastrais-Ministériu Justisa (DNSC-MJ) konsidera prosesu ida ne’e naruk tebes, maibé apresia tebes ba komunidade afetada sira nia kolaborasaun hahú hosi inísiu iha prosesu levantamentu dadus to’o faze negosiasaun nian. No ohin tama ba negosiasaun ikus nian, prátikamente no legalmente dalan mak hotu-hotu tenke rona malu, molok to’o iha presu ne’ebé tuir governu ou estadu nia forsa. Enkuantu proposta ne’ebé mak komunidade afetada sira hato’o, Diretora ne’e dehan sei rekolla informsaun hirak ne’e, hodi halo relatóriu, nune’e bele submete ba MJ foun mai mak sei deside, tanba orsamentu ne’e osan estadu nian, ho nune’e presiza nível altu sira mak sei foti desizaun, atu nune’e di’ak ba afetadu sira no di’ak mos ba estadu.

Iha biban ne’e, Xefe aldeia Metin 1 hatete, projetu ne’e sei fó benefísiu ba komunidade tomak iha fatin refere, tanba ne’e husu ba governu atu bele tetu didi’ak hodi tau konsiderasaun ba presu ne’ebé komunidade afetada sira propoin ona. Xefe aldeia ne’e akresenta ema hotu hakarak dezenvolve nasaun Timor-Leste, maibé presiza tau mos konsiderasaun ba komunidade sira nia desizaun, nune’e labele husik hela triste ba sira.

Alende ne’e, Xefe suku Bebonuk konsidera projetu ida ne’e di’ak no bem estar ba povu nian, tanba ne’e, nu’udár autoridade lokál rekomenda ba governu atu haree no tetu didi’ak, nune’e wainhira foti desizaun ou hasai rezolusaun ruma, sei la lori triste ba povu no sei parte hotu-hotu bele sente satisfeitu.

Molok atu termina sorumutu ne'e, Ezekutivu BTL, E.P apresia tebes tanba liuhosi sorumutu ida ne’e, parte hotu bele ko’alia ba malu no governu la uza nia kompeténsia hodi foti desizaun tomak ba liberta rai tuir ninia poder konstitusionál ne’ebé iha, maibé povu nia diretu tomak hodi konvida hodi tur hamutuk no hato’o hanoin sira, hafoin mak akomoda hamutuk ideia sira ne’e, hodi submete ba na’in ulun sira hodi foti desizaun.

Diretór-Jerál DJTP-MJ apresia ba komunidade afetada sira nia hanoin, maske ohin sorumutu finál ona, maibé prosesu sei kontinua to’o desizaun finál. Tanba ekipa MJ no BTL, E.P sei elabora relatóriu hosi sorumutu ikus nian ne’e, hodi aprezenta ba Ministru ou Ministra Justisa foun mak sei deside no hein prosesu tuir mai.

Enkuantu fundu ba projetu melloramentu iha setór saneamentu, drenajen no área edukasaun ne'e, Millennium Challenge Corporation (MCC) apoia orsamentu ho montante millaun $ 420 no governu Timor-Leste sei investe mos orsamentu millaun $ 64, nune'e totál fundu ba investimentu refere hamutuk millaun$ 484.


Fahe ba Sosial Media:


Parceria